With a bit of orange

 

Vahel on vihmased pärastlõunad täpselt õigeks põhjuseks, miks õmblusmasina taha istuda. Võiks ju ka lihtsalt lõikeid modelleerida peas olevatele mõtetele, aga sombuse ilmaga toob just valmis saanud õmblusprojekt päikese välja. Sellisteks puhkudeks tasub hoida mõned lihtsad lõiked, aga kuna suure osa lõigetest konstrueerin ja modelleerin ise, vastutan ma ka oma varude eest. Tänu sellele on need lõiked sama baasiga ja seetõttu on ka neid omavahel kergem kombineerida - haarata ühelt varrukalõige, kopeerida teiselt kaelakaar või alläär.
Graafilise mustriga kangaid võib pidada mu üheks nõrkuseks. Nende puhul eelistan kasutada võimalikult lihtsat ja väheste läbilõigetega lõiget, seega leides selle imepehme puuvillase kanga oli kohe selge, et läheb üheks väikeseks õmblemiseks.
Õmblemisele kulunud aeg: 123 min / ~2 h
Materjalide maksumus: ~7€

It’s good to have some easy sewing patterns somewhere in stock to make those rainy afternoons pass by quicker. As I draft my own patterns, I’m also responsible of the stock. Having a big pattern pool with all from the same base makes mixing things up easier, you don’t have to worry about the sleeve not fitting or finding the right length.
I’d been longing for a simple dress with a graphic print this summer. I feel that if you have a graphic print you better leave the design of the garment simple. So when I stumbled across this light and smooth cotton, it was time for a quick sewing project.
Sewing time: 123 min / ~2 h
Material cost: ~7€

Winter dress / Talve kleit

I was inspired by this Alice + Olivia’s white tweed minidress. Well, inspired to say the least as I ended up copying it with minor adjustments - I dropped the collar, made the skirt part a bit more a-line (maybe not a great move) and not that mini. I used a cream white wool fabric in twill weave witch is usually more durable and drapes well. The lining is made from viscose. After all it is a winter dress.
(I apologize for the scared face on the photos, I was a bit cold)

Märkasin seda valgest tviidist Alice + Olivia minikleiti ühes internetipoes ja ausalt öeldes viksisin selle maha, küll väikeste muudatustega. Kaotasin ära püstkrae ja seelikuosa muutsin pisut a-lõikelisemaks (ilmselt mitte kõige parem otsus) ja pikemaks. Kangaks valisin tasapindse toimse sidusega kreemja villase,  mis oma kudumise tõttu on üldiselt väga tugev ja kandmisele vastupidav, ka keskmise lõngakvaliteedi korral ning hästi langev. Vooder on viskoosist nagu ikka.
(Vabandan oma ehmatanud näo pärast järgnevatel fotodel, mul oli pisut külm)

Kleit kuldsete viljapeadega/A dress with golden rye

Hüvasti suvi! Vähemalt selleks korraks. Tegin endale isegi tassi kakaod kõrvale ning pistsin mõned vahukommid ka sekka.
Esialgu oli plaan see kleit õmmelda kandmiseks ühte pulma. Ilmselgelt alles pärast kanga ostmist ja kui detailid olid juba välja lõigatud, hakkasin mõtlema, et ehk polegi see kõige mugavam kleit, kui pidada silmas, et olin lubanud pulmas abiks olla (millega kaasnes ka palju ringijooksmist). Otsustasin pisut teistsuguse lõikelise lahenduse kasuks, kuid sellest kõigest hoolimata viisin juba alustatu lõpule ja õmblesin ka selle kleidi valmis.
Juuli lõpus tabas meid pikemat tõugu kuumalaine, isegi oma enese nahas oli raske olla. Varrukateta ja avara lõikega kleit osutus sellise soojusega ideaalseks, täielik lemmik. Kaelakaarele tikkisin pärlitest viljapead, asendamaks kaelakeesid, mida ma kanda ei oska (isegi kui suudan midagi korraks endale kaela riputada, võtan selle viimasel hetkel ikkagi ära, pole selles päris kindel). Niiet tikitud kaelakeega kleidi puhul pole vaja enam enne kodust väljumist pilku peeglisse heites kahelda, ära võtmise võimalus lihtsalt puudub. Võit.

Goodbye summer! At least for this year. I’m writing this post with a cup of cocoa by my side with three marshmallows sitting in it.
Originally it was intended as a dress to wear to a wedding but when I had the details cut out I started thinking of the practical side.. I had promised to help out in the wedding so there was going to be a lot of running. So I had to rethink the silhouette and ended up with a hidden playsuit. But as I already had cut out the details of the dress I decided to finish what I had started and here is the result. It proved to be ideal in the heat wave we had in the end of July and beginning of August when even your own skin felt too much to bare. So without any sleeves and not touching your skin very closely it was my all-time favorite. I hardly wear any necklaces (I could never decide weather to go with something delicate or something bold so I end up with nothing) so to have dress that already has an embroidery that looks a bit like necklace is a win.

Nüüd koju sooja.

And now home to get warm on cozy.

A flowerful dress

Kevade hakul leidsin praakidele mõeldud kangarestilt pisut veniva pastelselt lillelise kanga. Praakide hulgas oli ta ilmselt seepärast, et peale eelnevat pesemist andis sinakasroheline kohati päris tugevalt värvi (mõnel köögirätil on nüüd igaveseks väike osa sellest kleidist küljes). Kui tavaliselt saan ma ise otsustada palju ma kangast ostan, siis seekord pidin toime tulema sellega, mis saadaval oli ja kuigi seda polnud vähe, siis igasugused piirangud on pisut ahistavad.

In the beginning of spring I found a bit of stretchy cotton in the pile of different fabric scraps. I was told to wash it before because the colour might change a bit. And it did, softer and more pastel. I felt a bit distressed as I had to settle with the amount of fabric they had (even though it wasn’t a small amount, I like to make this decision myself).

Pärast meetrite viisi käsitsi õmblemist..

And after meters of hand stitching..

Lõpukleit

Pimedal talvel salamisi kasvava kevade ootusega kasvab minu isu ka lilleliste kangaste ja muu õitseva järele. Ootus kasvas aga seekord nii suureks, et lõpukleit sai maani lilleline. Ja nüüd, kui mõni päev vägisi juba sügise järele lõhnab ja lõpetamisest vaid õhin meeles, oleks ehk viimane aeg need pildid siia üles riputada.
Ja kuigi ma olin esialgu pisut ehmunud, kui esimest kleidiproovi tegin, kogu selle lillelisusest, siis mõjusid mulle julgustavalt Erdem’i 2013 kollektsiooni värvilised mustrid ja siluetid.

With the anticipation of spring also grows my appetite for floral fabrics and everything else blooming. This year the anticipation grew so big that my graduation dress became head-to-toe floral. And now that some days have the face of autumn and graduation seems like a dream, I feel it’s about time to post these pictures here.
As I was a little hesitated when I had cut out the dress and had my first fitting (it all seemed so flowery) but I’d have to say I was encouraged by Erdem’s 2013 collection.

A little dress for sewing

Et toetada oma õmblemishobi sel ajal kui kleinte otsin ning koguda raha mõningate uute masinate jaoks, hakkasin tööle ühes taaskasutuspoes (mistõttu tekib vahel tunne, milleks üldse riideid teha kui neid nii odavalt on võimalik saada).
Et aga peale tööpäeva end mitte väsinuna tunda üritan vaikselt ikka õhtuti õmblusmasina taha saada. Alustasin millestki äärmiselt lihtsast – õmbluskleidist, mille abil kergemini sellesse maagilisse maailma siseneda.
Lootsin, et kuna kleit koosneb tegelikult ainult kahest ristkülikust, saan selle õmblemisega ka kiirelt ühele poole. Kui olin vöökohale juba kummi ära õmmelnud ja kleiti selga proovisin, selgus, et see oli saanud liiga kõrgele ja selle aja jooksul, mis mul kulus selle kummi üles harutamiseks oleksin võinud õmmelda vähemalt veel kaks sellist kleiti. Oh seda kärsitust.

To support my sewing hobby while I’m looking for clients and to save money for some new sewing machines, I started working in a thrift store (which sometimes makes me wonder why make clothes when you can get them so cheap?).
To get into the habit of sewing after work and not feeling drained, I started off with something very simple -  a dress for sewing (so I can slip into the magical sewing mode easier).
My patience was really tested with this dress. When I had sewed the rubber band to the waistline and tried it on, it didn’t feel quite right and I decided to move the waistline. But removing the elastic band turned out to be really time consuming (I could’ve sewed several of these dresses in this time).

Kleit pimedatest öödest

Talvel on mul vist alati üks must kleit puudu. Siis peetakse pidulikke pidusid, nii tihedasti on nad kalendrisse ritta seatud, puidki ehitakse ning õues vaid särab ja sädeleb.
Kuna silmeees terendas ka üritus, kuhu oli tarvis pisut pidulikumat kleiti, lükkasin kooliasjad kõrvale ning sättisin end taas õmblusmasina taha. Üritan alati ära kasutada mõnd tähtajalist tööd, nii kipuvad mul asjad kiiremini valmima ning tekib ka väike närvikõdi.

I’m always short of a little black dress. Winter seems to keep reminding me this the most with its fancy parties, decorated trees and sparkling snow. It’s hard to feel more luxurious than during winter.
As there was an event coming up which needed a little bit more formal approach and I needed a reason to get behind my sewing machine again. I was glad I had a deadline that seems to help get things done a lot quicker and there is also the tension of not finishing in time.

          Eudon Choi spring 2013                                  Valentino fall 2012

Kleit on mustast viskoosi ja polüestri sisaldusega kangast, mille vooder on viskoosist.

The dress is made of black viscose and polyester fabric with a viscose lining.

 

In the cardboard factory vol.2

Huvitava struktuuriga kangad võtavad mul alati näpud kihelema. Heas mõttes.
Kreemjas värv oli boonuseks, tehes suvel päikest näinud nahale komplimendi.
I’m a succer for texture. The creme colour was just a bonus and compliments the tanned skin during summer.