White flowers

I’ve grown out of last minute sewing projects as they usually don’t end up meeting my quality standards. Projects like these don’t give me the satisfaction of making garments when I’m rushing and overlooking or skipping some steps. In the end I won't enjoy wearing them and that’s time (and money) wasted..
As winter nights tend to get really long and dark around here, some simple and beautiful miracles may still happen. This is how I found myself starting a late night project that was supposed to be worn the next evening. Maybe I have become a better time manager but I didn’t feel the stress of not finishing on time at any point during this. Well, this is a very simple top (:
Time spent cutting, sewing (I used an old top pattern): 3h

Minu nõudmised õmbluskvaliteedile on märgatavalt tõusnud, mistõttu väldin igasuguseid viimase minuti õmblusprojekte kui see vähegi võimalik on. Ma ei tunne rõõmu päiksetõusu tõttu kiirustamisest, sellest tingitud lohakusest ja sohi tegemisest, mis hiljem ka kogu kandmisrõõmu hävitab.
Kuna ööd on meil siin mustad, just talvel, siis imesid juhtub, ka valgeid ja lilledega. Nii ma siis avastasin end käärid kangas. Ma ei tea, kas minu ajaplaneerimisoskus on paranenud, aga mitte ühelgi hetkel selle õmblemise jooksul ei vallanud mind läheneva tähtaja stress. Kui aus olla, siis see tõesti on ka üks väga lihtne pluus (:
Juurdelõikusele ja õmblemisele kulunud aeg (lõige oli mul juba varasemast olemas): 3h

Oh, deer!

See maias pilt on üles võetud emadepäeval koos Brita koogiga.
This delicious picture is taken on mothers day with a cake named Brita.

See siidi-puuvillasegune kangas oli minu kangavirnas seisnud pisut üle aasta. Kuidagi ei raatsinud temasse kääridega sisse lõigata, sest kangas ise tundub sõrmede vahel sama habras kui need valget kitsed. Ja kuigi juba kangast ostes olin otsustanud, et sellest saab ühe (äärmiselt armsa) pluusi, siis detailide paika loksumine võttis märksa kauem aega kui arvasin.
Hakkasin vaikselt otsast õmblema, mille sekka ka käsitsi nõelumist, et üldmuljet mitte liigsete õmblustega koormata. Noja siis ühel hetkel duši all olles lõi mulle pähe – kitse kõrvadega krae! Tegemist on siiski õrnalt läbipaistva materjaliga ning siidi tõttu ei talu ta ka kõrget kuumust, mistõttu poleks samast kangast krae väga ilus jäänud.
Kinnisena kasutasin jälle oma vana trikki – pärleid ja trukke.

I have had this cotton-silk fabric for a little over a year. I knew this was going to turn into a blouse but I couldn’t decide on the silhouette. So I started off with a basic blouse with as little visible stitches as possible and waited for the smaller things to come along. Then one day as I was taking a shower it hit me – a collar that has dear ears. As the fabric is quite delicate and see-through, a collar from the same fabric would have never looked so fine.
This project was like a sizzling love affair, I couldn’t wait to get home to start sewing again.
To achieve a sleek clean look I spent hours hand stitching but with all the TV-shows that need watching, what better to do? And after a long day it’s just what I need. Instead of buttons I used my old trick again – pearls and snaps.

Bowed

Lipsuga pluusi olin ikka tahtnud, aga need olid alati kas liiga massiivsed või lühikesed, mitte päris minu moodi.. Õmblesin selle pluusi käesoleva aasta varakevadel, kui olin veel musta ja kuldse lummuses. Ennast tundes, tean, et see aeg pole enam kaugel, kus need värvid koos tunduvad ainuõigetena.
Kui eelmisele pluusile leidsin nööbid juba enne pluusi tegemist, siis tundus, et sellele pluusile ma nööpe ei leiagi. Kõik variandid, mis koju tõin, ei sobinud pluusi ilmega kokku, tegid ta kuidagi odavaks või röövisid tähelepanu. Kui ma siis viimaks naljaviluks ka pärlikarbi lahti tegin leidsin sealt mõned hallist kampsunist järele jäänud kuldsed pärlid. Õmblesin need siis nööpide asemele ja nende alla läbipaistvad trukid. Nii jäi ära ka nööpukude tegemise vaev, mis niigi õrna kanga puhul oleks olnud parajaks peavaluks.
Kuna avarad pluusid annavad mingi salapärase vabaduse, siis laiuse juurde andmiseks on pluusil õlajoonel rida volte ning ka käeaugukaart on pisut süvendatud.

A blouse with a bow is what I’ve wanted for a long time but hadn’t find quite the right one, some were too big, others short.. I sewed this blouse early this spring, a time when I was fascinated by the combination of gold and black. Knowing my self – the time will come soon again.
If I had buttons for previous blouse before I had the idea, then this time buttons turned out to be a big problem.. I just couldn’t find the right ones! All the options I found made the blouse look cheap or grabbed too much attention. As I was looking through my pearls  I found some leftover ones from the cardigan project. I sewed them instead of buttons and on the other side I sewed snaps. I was really happy with the solution because I didn’t have to mess with making buttonholes into this already delicate fabric.
To make the blouse wider it has some pleats on the shoulder line and the armholes are also deepened a bit.

Volditud/Pleated

Päris täpselt ei mäletagi, kuidas need voldid mul pähe tekkisid, kuid lahti neist ma enam ei saanud ning mul ei jäänud muud üle, kui hakata konstrueerima ja õmblema. Oi, kuidas ma end kõige selle käigus siunasin, sest kangas oli rohkem kui lihtsalt isepäine. Mis sirgena sai lõigatud, need sirgeks ei jäänud. Aga valmis ta sai ja oli see vast õnn.

I can’t remember where did the idea of a pleated shirt come from, but somehow it stuck in my head and got me constructing and sewing. The fabric had a mind of its own and oh, how I secretly damned myself during all this process. When I finally finished it, I was more than pleased.

Spotted

Tahtsin midagi lihtsat väikese vimkaga. See kord oli selleks kergelt nihutatud kaelakaarega.
Täiesti uskumatu, aga see pluus on ennast õigustanud nii mitmeid kordi pärast selle valmistamist.

I wanted to make somethink very simple with a little twist. In this case - a slightly shifted neckline.
This blouse has justified itself so many times after I made it that it’s unbelievable.

rayon flowers

Who would have believed that I’ll voluntarily make a blouse out of rayon. And wear it!

I decided to be lazy for a change by taking the pattern from Burda and I did’t even make any alterations.

I would like to thank Marju for making this splendid picture of me eating (: