Kleit kuldsete viljapeadega/A dress with golden rye

Hüvasti suvi! Vähemalt selleks korraks. Tegin endale isegi tassi kakaod kõrvale ning pistsin mõned vahukommid ka sekka.
Esialgu oli plaan see kleit õmmelda kandmiseks ühte pulma. Ilmselgelt alles pärast kanga ostmist ja kui detailid olid juba välja lõigatud, hakkasin mõtlema, et ehk polegi see kõige mugavam kleit, kui pidada silmas, et olin lubanud pulmas abiks olla (millega kaasnes ka palju ringijooksmist). Otsustasin pisut teistsuguse lõikelise lahenduse kasuks, kuid sellest kõigest hoolimata viisin juba alustatu lõpule ja õmblesin ka selle kleidi valmis.
Juuli lõpus tabas meid pikemat tõugu kuumalaine, isegi oma enese nahas oli raske olla. Varrukateta ja avara lõikega kleit osutus sellise soojusega ideaalseks, täielik lemmik. Kaelakaarele tikkisin pärlitest viljapead, asendamaks kaelakeesid, mida ma kanda ei oska (isegi kui suudan midagi korraks endale kaela riputada, võtan selle viimasel hetkel ikkagi ära, pole selles päris kindel). Niiet tikitud kaelakeega kleidi puhul pole vaja enam enne kodust väljumist pilku peeglisse heites kahelda, ära võtmise võimalus lihtsalt puudub. Võit.

Goodbye summer! At least for this year. I’m writing this post with a cup of cocoa by my side with three marshmallows sitting in it.
Originally it was intended as a dress to wear to a wedding but when I had the details cut out I started thinking of the practical side.. I had promised to help out in the wedding so there was going to be a lot of running. So I had to rethink the silhouette and ended up with a hidden playsuit. But as I already had cut out the details of the dress I decided to finish what I had started and here is the result. It proved to be ideal in the heat wave we had in the end of July and beginning of August when even your own skin felt too much to bare. So without any sleeves and not touching your skin very closely it was my all-time favorite. I hardly wear any necklaces (I could never decide weather to go with something delicate or something bold so I end up with nothing) so to have dress that already has an embroidery that looks a bit like necklace is a win.

Nüüd koju sooja.

And now home to get warm on cozy.

A flowerful dress

Kevade hakul leidsin praakidele mõeldud kangarestilt pisut veniva pastelselt lillelise kanga. Praakide hulgas oli ta ilmselt seepärast, et peale eelnevat pesemist andis sinakasroheline kohati päris tugevalt värvi (mõnel köögirätil on nüüd igaveseks väike osa sellest kleidist küljes). Kui tavaliselt saan ma ise otsustada palju ma kangast ostan, siis seekord pidin toime tulema sellega, mis saadaval oli ja kuigi seda polnud vähe, siis igasugused piirangud on pisut ahistavad.

In the beginning of spring I found a bit of stretchy cotton in the pile of different fabric scraps. I was told to wash it before because the colour might change a bit. And it did, softer and more pastel. I felt a bit distressed as I had to settle with the amount of fabric they had (even though it wasn’t a small amount, I like to make this decision myself).

Pärast meetrite viisi käsitsi õmblemist..

And after meters of hand stitching..