Coffee cozy “Rowans”

Coffee cozy II

Christmas presents

The Christmas is done with, some birthdays have passed and I've even had time to be sick. As this year was spent embroidering and embellishing I decided to spend the end of it doing the same. I managed to make two Christmas presents although I hoped that starting in the end of November would have given me extra time to make some more. The two coffee cozies I ended up with will be posted shortly after this post. Firstly I wanted to introduce my new little sewing assistant.

Jõulud on veedetud, mõned sünnipäevadki peetud ja haige oldud. Kuna aasta on möödunud suuresti tikkimise tähe all, siis otsustasin ka aasta tikkides lõpetada jõulukinkide näol. Valmis sain neid kaks, kuigi lootsin, et novembri lõpul alustades jääb aega rohkematekski. Piltpostitused neist ilmuvad peatselt, kuid esmalt tahtsin tutvustada oma väikest õmblusassistenti.

Enjoy the last days of 2014!

Head vana aasta lõppu!

Pärast üleminekut talveajale on pildistamine üha keerulisem. Lisaks veel see temperatuur, mis üha rohkem riideid selja nõuab. Aga sellest hoolimata koguneb rõivaid, mis kannatamatult pildistamist ootavad. Kuniks ma välja nuputan, kuidas kasutada seda vähest valget aega ilma päiksepaisteta, mis meil veel alles on, et rõivad pildile saada, peate leppima pisikeste õrritistega.

After turning our clocks behind an our, photographing seems almost impossible. It has started to get a bit chilly outside as autumn is in its other half. Despite all of this, clothes are still been made and anxiously waiting in line to be photographed. Here are some sneak peaks until I figure out how to take some photos with the little light and barely no sunshine we have left.

A pleated skirt

I believe that every girl should own at least one pleated skirt. A white one seems quite time- and seasonless. In winter you can wear it with big chunky knits, summer is for flowy shirts or tank tops.
The pleated fabric is once again a find from Abakhan Fabric's fabric scraps. I didn't even think twice about getting all of this pleated rayon and leaving nothing behind (I'm jealous that way and ended up with approximately 4 meters). Lining is from viscose. There is also an invisible zipper hidden in the back.

Mulle tundub, et igal naisterahval võiks üks klassikaline plisseerseelik kapis rippuda. Valge on päris universaalne valik, igati (hoo)ajatu ning sobib nii mõnusalt hubaste kudumite kui ka õhtuliste särkidega.
Plisseeritud valge kunstsiid on taaskord päris Abakhani kaalurestist ning kahmasin endale kohe kõik, mis sealt leidsin (olen sedasi kade ning lohistasin koju 4 meetrit). Vooder on viskoosist ning seljakeskjoonele peitsin ka peitluku.

Coffee cosy

Meie kodune ärkamine kipub juhtuma erinevatel kellaaegadel, vahel suurema, vahel väiksema vahega, kohv aga kulub meile mõlemale hommikul ära. Vanasti meeldis mulle seda lõhna pärast teha, nüüd valan endale ka tassi. Noh, ja siis ongi hea presskannule müts pähe tõmmata, et hilisemal ärkajal mõnus oleks. Sooja hoidmiseks panin kohvikannu soojendajale vahele ülerõivastel kasutatava nö tuuletõkke, tänu millele jätkub sooja kohvi pikemaltki.

Mornings at our home tend to start at different times but coffee is usually a must. At first I just liked the smell but now I tend to pour myself a cup as well. To keep coffee warm for the late risers too I used sewn through wadding with a bit of wool in it between the linen and cotton.

Ja siis erinevaid kõrsikuid, mida suvel maal üles pildistasin, et kohvikannu soojendajale tikkida. Tikkimine ise võttis aega peaaegu kümme tundi. Käsi jäi küll kiiresti kangeks, aga muidu ülinauditav tegevus.

Here are some pictures I took for inspiration during the summer. The embroidery took me about 10 hours. A bit painful but completely relaxing.

Kleit kuldsete viljapeadega/A dress with golden rye

Hüvasti suvi! Vähemalt selleks korraks. Tegin endale isegi tassi kakaod kõrvale ning pistsin mõned vahukommid ka sekka.
Esialgu oli plaan see kleit õmmelda kandmiseks ühte pulma. Ilmselgelt alles pärast kanga ostmist ja kui detailid olid juba välja lõigatud, hakkasin mõtlema, et ehk polegi see kõige mugavam kleit, kui pidada silmas, et olin lubanud pulmas abiks olla (millega kaasnes ka palju ringijooksmist). Otsustasin pisut teistsuguse lõikelise lahenduse kasuks, kuid sellest kõigest hoolimata viisin juba alustatu lõpule ja õmblesin ka selle kleidi valmis.
Juuli lõpus tabas meid pikemat tõugu kuumalaine, isegi oma enese nahas oli raske olla. Varrukateta ja avara lõikega kleit osutus sellise soojusega ideaalseks, täielik lemmik. Kaelakaarele tikkisin pärlitest viljapead, asendamaks kaelakeesid, mida ma kanda ei oska (isegi kui suudan midagi korraks endale kaela riputada, võtan selle viimasel hetkel ikkagi ära, pole selles päris kindel). Niiet tikitud kaelakeega kleidi puhul pole vaja enam enne kodust väljumist pilku peeglisse heites kahelda, ära võtmise võimalus lihtsalt puudub. Võit.

Goodbye summer! At least for this year. I’m writing this post with a cup of cocoa by my side with three marshmallows sitting in it.
Originally it was intended as a dress to wear to a wedding but when I had the details cut out I started thinking of the practical side.. I had promised to help out in the wedding so there was going to be a lot of running. So I had to rethink the silhouette and ended up with a hidden playsuit. But as I already had cut out the details of the dress I decided to finish what I had started and here is the result. It proved to be ideal in the heat wave we had in the end of July and beginning of August when even your own skin felt too much to bare. So without any sleeves and not touching your skin very closely it was my all-time favorite. I hardly wear any necklaces (I could never decide weather to go with something delicate or something bold so I end up with nothing) so to have dress that already has an embroidery that looks a bit like necklace is a win.

Nüüd koju sooja.

And now home to get warm on cozy.

A flowerful dress

Kevade hakul leidsin praakidele mõeldud kangarestilt pisut veniva pastelselt lillelise kanga. Praakide hulgas oli ta ilmselt seepärast, et peale eelnevat pesemist andis sinakasroheline kohati päris tugevalt värvi (mõnel köögirätil on nüüd igaveseks väike osa sellest kleidist küljes). Kui tavaliselt saan ma ise otsustada palju ma kangast ostan, siis seekord pidin toime tulema sellega, mis saadaval oli ja kuigi seda polnud vähe, siis igasugused piirangud on pisut ahistavad.

In the beginning of spring I found a bit of stretchy cotton in the pile of different fabric scraps. I was told to wash it before because the colour might change a bit. And it did, softer and more pastel. I felt a bit distressed as I had to settle with the amount of fabric they had (even though it wasn’t a small amount, I like to make this decision myself).

Pärast meetrite viisi käsitsi õmblemist..

And after meters of hand stitching..

Humming pants

Need püksid läksid mulle maksma 0.50 €, niiet praktiliselt puhta muidu. Hiljem alles avastasin, et neid on lubatud pesta vaid keemilises puhastuses. Õnneks triikida neid siiski võib. Trükkisin ükshaaval väikesed valged koolibriid peale ja naksasin sääred maha. Nüüd on vaja veel need valged koivad päiksest pruuniks saada.

I got these pants for 0.50 €, so basically nothing. And, to my surprise, I can dry clean them only.. and iron. We’ll see what happens. I printed the small white hummingbirds one by one and cut them shorter. Now I have to tan those white legs of mine.


The Ruby-throated Hummingbird (Archilochus colubris). More beautiful pictures of this magical creature here.