Bowed

Lipsuga pluusi olin ikka tahtnud, aga need olid alati kas liiga massiivsed või lühikesed, mitte päris minu moodi.. Õmblesin selle pluusi käesoleva aasta varakevadel, kui olin veel musta ja kuldse lummuses. Ennast tundes, tean, et see aeg pole enam kaugel, kus need värvid koos tunduvad ainuõigetena.
Kui eelmisele pluusile leidsin nööbid juba enne pluusi tegemist, siis tundus, et sellele pluusile ma nööpe ei leiagi. Kõik variandid, mis koju tõin, ei sobinud pluusi ilmega kokku, tegid ta kuidagi odavaks või röövisid tähelepanu. Kui ma siis viimaks naljaviluks ka pärlikarbi lahti tegin leidsin sealt mõned hallist kampsunist järele jäänud kuldsed pärlid. Õmblesin need siis nööpide asemele ja nende alla läbipaistvad trukid. Nii jäi ära ka nööpukude tegemise vaev, mis niigi õrna kanga puhul oleks olnud parajaks peavaluks.
Kuna avarad pluusid annavad mingi salapärase vabaduse, siis laiuse juurde andmiseks on pluusil õlajoonel rida volte ning ka käeaugukaart on pisut süvendatud.

A blouse with a bow is what I’ve wanted for a long time but hadn’t find quite the right one, some were too big, others short.. I sewed this blouse early this spring, a time when I was fascinated by the combination of gold and black. Knowing my self – the time will come soon again.
If I had buttons for previous blouse before I had the idea, then this time buttons turned out to be a big problem.. I just couldn’t find the right ones! All the options I found made the blouse look cheap or grabbed too much attention. As I was looking through my pearls  I found some leftover ones from the cardigan project. I sewed them instead of buttons and on the other side I sewed snaps. I was really happy with the solution because I didn’t have to mess with making buttonholes into this already delicate fabric.
To make the blouse wider it has some pleats on the shoulder line and the armholes are also deepened a bit.

Golden leaves

Seeliku õmblesin juba kevade eel, kuid tunne on tal sügisesem, seepärast tõmbasingi kapsuni selga ning rändasin randa. Suve lõpus on vähesed seal, kõik on sügiseks valmistumas – moorivad asju purkidesse ja pudeleisse, jagavad saake omadevahel või ostavad vihikuid. Torkasin varbad liiva ning pildistasin need kuldsed lehed siis üles. Nii muuseas sai korjatud sealtsamast ka kibutvitsu, mida hiljem purki pista, sügise puhul.

I sewed this skirt a bit before spring but it feel more like autumn, so I put on my cardigan and went to the beach. Everyone have returned to their autumn business – jamming, harvesting or buying schoolbooks. I tipped my toes in the sand and photographed these golden leaves. Incidentally I ended up with a few rosehips to put in the jar myself, for autumns sake.

Lõpukleit

Pimedal talvel salamisi kasvava kevade ootusega kasvab minu isu ka lilleliste kangaste ja muu õitseva järele. Ootus kasvas aga seekord nii suureks, et lõpukleit sai maani lilleline. Ja nüüd, kui mõni päev vägisi juba sügise järele lõhnab ja lõpetamisest vaid õhin meeles, oleks ehk viimane aeg need pildid siia üles riputada.
Ja kuigi ma olin esialgu pisut ehmunud, kui esimest kleidiproovi tegin, kogu selle lillelisusest, siis mõjusid mulle julgustavalt Erdem’i 2013 kollektsiooni värvilised mustrid ja siluetid.

With the anticipation of spring also grows my appetite for floral fabrics and everything else blooming. This year the anticipation grew so big that my graduation dress became head-to-toe floral. And now that some days have the face of autumn and graduation seems like a dream, I feel it’s about time to post these pictures here.
As I was a little hesitated when I had cut out the dress and had my first fitting (it all seemed so flowery) but I’d have to say I was encouraged by Erdem’s 2013 collection.

Curious cats

Ühel hetkel tekkis mõte katsetada erinevaid mustreid ja templeid kangastel ning kuna ideid on nii palju, siis on peas tekkimas juba ruumi puudus. Ei jäänudki muud üle kui hakata neid vaikselt otsast väljutama. Õmblemisega vist on juba nii, et ühel hetkel jõuad punkti, kus tahaks midagi rohkemat kui kangapoest leida võib (ükskõik kui suur valik ka ei oleks). Ja kõige toredam selle juures on, et iga kass on isemoodi, just nagu päriselus.

I’m testing some different prints on fabric and my head is bursting with ideas!
I guess this is what happens (for some people) when you sew – you want to be able to do more than just pick the fabric from the store. The first thing I wanted to try out were cats, my favorite. And the fact that they don’t look all the same gives them each an attitude (like the fat legged one wondering around somewhere on the shirt).

Pildistamise ajal oli õuest kosta mingi suuremat sorti kassi kaklus. Näe, seal ongi üks tagurpidine!

Weirdly enough, there was a mayor cat-fight outside when I took these shots. Oh, and look, there’s one backwards!

To the max

Küllaltki paadunud püksikandjana (olen endale küll lubanud, et panen selga seeliku/kleidi, kuid vahetan selle siiski viimasel minutil turvalisuse huvides pükste vastu) olen avastanud ideaalse aseaine – maani seeliku.
Mõned nädalavahetused tagasi käisin Haapsalus ja väljakutsena ei võtnud ühtegi püksipaari kaasa, mistõttu veetsin suurema osa neist puhkepäevadest just selles roosas seelikus ringi lehvides. Seelik valmis nii mööda minnes ühel suvisel õhtupoolikul.
Eneselegi suureks üllatuseks sain allääre esimese hooga paika.

Often have I promised myself to wear a dress/skirt for an event but changed my mind at the last minute and worn pants instead (some weird safety reason). So as a pant-lover I’ve discovered a perfect substitute for these comfortable garments – a maxi skirt!
A few weekends ago I went to Haapsalu and as a challenge took only skirts and dresses with me. The beginning was hard but most of the weekend I floated around this beautiful town in the pink maxi skirt I made one sunny afernoon.
And I was so surprised I managed to get the hem right with the first try.

A little dress for sewing

Et toetada oma õmblemishobi sel ajal kui kleinte otsin ning koguda raha mõningate uute masinate jaoks, hakkasin tööle ühes taaskasutuspoes (mistõttu tekib vahel tunne, milleks üldse riideid teha kui neid nii odavalt on võimalik saada).
Et aga peale tööpäeva end mitte väsinuna tunda üritan vaikselt ikka õhtuti õmblusmasina taha saada. Alustasin millestki äärmiselt lihtsast – õmbluskleidist, mille abil kergemini sellesse maagilisse maailma siseneda.
Lootsin, et kuna kleit koosneb tegelikult ainult kahest ristkülikust, saan selle õmblemisega ka kiirelt ühele poole. Kui olin vöökohale juba kummi ära õmmelnud ja kleiti selga proovisin, selgus, et see oli saanud liiga kõrgele ja selle aja jooksul, mis mul kulus selle kummi üles harutamiseks oleksin võinud õmmelda vähemalt veel kaks sellist kleiti. Oh seda kärsitust.

To support my sewing hobby while I’m looking for clients and to save money for some new sewing machines, I started working in a thrift store (which sometimes makes me wonder why make clothes when you can get them so cheap?).
To get into the habit of sewing after work and not feeling drained, I started off with something very simple -  a dress for sewing (so I can slip into the magical sewing mode easier).
My patience was really tested with this dress. When I had sewed the rubber band to the waistline and tried it on, it didn’t feel quite right and I decided to move the waistline. But removing the elastic band turned out to be really time consuming (I could’ve sewed several of these dresses in this time).

Flying scissors

Et hoida need lendavad käärid tööd tehes enese läheduses, riputasin naad keti otsa. Ongi kuidagi uhkem õmmelda. Ja praktilisem.

A necklace to keep those scissors close when needed. Why not feel pretty while sewing? And practical.