Light blues

If someone asked me to pick a garment that would best describe me, this would be it. This is me as a coat (:
I think this is because I've been dreaming of a light grey or pastel coat for over a year now and it has had a long time to form. So when the first hints of spring appeared, I pulled myself together and sat behind the sewing machine before it was too late. This project was all about befriending old enemies.
I wanted to achieve a round shoulder but still maintain the coat looking petite and not as if it had swallowed me (I all ready have a winter coat with that effect which I love as well). So I extended the shoulder line and shortened the sleeve cap.
I was also not sure if I wanted a collar or not. As I’m not on good terms with lapels I used it as an opportunity to try something new.
The main fabric is wool and lining is from white viscose that I decorated with dots using a black textile marker.

Kui keegi paluks mul valida riideeseme, mis mind kõige paremini iseloomustaks, siis valiksin ma just selle - mina manlti kujulisena (:
Ilmselt juhutus seepärast nii, et olen juba pikalt unistanud ühest heledast mantlist. Olen unistanud sinna tikandeid või pikemakarvalist tekstuuri, kuid seekord sai ta küllaltki lihtne. Õlgu tahtsin ümaraid, kuid üldmuljet siiski pisikest (mitte mantlit, kes on tüdruku alla neelanud). Pikendasin lihtsalt pisut õlajoont ja lühendastin varrukakaart.
Ma pole reväärkraedega väga sina peal, olen neid küll konstrueerinud ja õmmelnud, kuid see on alati suuremat süvenemist nõudev ettevõtmine. Kuna mantli tegu tuleb harva ette, olin valmis sellele ka rohkem aega pühendama ning võtsin seda ka kui eksperimenteerimisvõimalust. Kelle muu peal siis veel kui mitte enda!
Lõppkokkuvõttes kujunes see projekt vanade vaenlastega sõbrunemiseks (:

I remember sewing this type of pockets as part of a school exam long time ago. It was so tricky and needed a lot of patients and precision that I swore I would never sew them again. Well, here I am, sewing these pockets.. I love the clean look and maybe my sewing skills have developed so I thought I'm ready to face them again. Here are some step-by-step photos of the process.

Mäletan, kuidas ma kooliajal nahast välja pugesin neid taskuid õmmeldes. Tegelikult on nende õmblemisel salarelvaks täpsus ja kannatlikkus. Tol ajal vandusin, et kuigi lõpptulemus on ilus ja puhas, käin neist kaarega mööda, kannatlikkusest polnud haisugi ja täpsuski andis soovida. Siin on mõned pildid seest-õmmeldud-peale-pandud taskute õmblemisest.

Ceramic bears by Helina Nelis (http://www.portselan.eu/) and mittens by Maru (http://kindad.marudesign.eu/).
Portselanist karupoisid Helina Neliselt (http://www.portselan.eu/) ja kindad Marult (http://kindad.marudesign.eu/).

Pattern Magic vol.3 Hugger

I decided to call it “Hugger” because when I put it on a hanger it looks like it is ready to give you a massive hug. The pattern is constructed with the help of a book named Pattern Magic 3. For the fabric I chose sewn through wadding with a bit of wool. It’s very warm and used for outerwear but leaves small flakes everywhere so you can follow it like they do in fairytales..
I think I may use this pattern to make a wind jacket with a zipper in the front and maybe a hood, we’ll see.

“Kallistajaks” ristisin selle vammuse peale seda, kui ta pärast riidepuule riputamist varrukad kaissu kutsuvalt ettepoole seisma jäi. Päris mitu korda käisin seal varrukatevahel seismas.. Lõike konstrueerisin raamatu Pattern Magic 3 abil. Esialgu tahtsin materjalina kasutada kahepoolset vatiini, aga kuna valik oli nigel, otsustasin tavaliselt ülerõivaste vahematerjalina kasutatava sooja ja õudsalt pudeneva kanga kasuks. Nüüd võib mind valgeid ebemeid jälitades üles leida..
Võimalik, et kasutan seda lõiget, et õmmelda üks kapuutsiga ja eest lukuga avatav tuulejakk, eks näis.

Winter dress / Talve kleit

I was inspired by this Alice + Olivia’s white tweed minidress. Well, inspired to say the least as I ended up copying it with minor adjustments - I dropped the collar, made the skirt part a bit more a-line (maybe not a great move) and not that mini. I used a cream white wool fabric in twill weave witch is usually more durable and drapes well. The lining is made from viscose. After all it is a winter dress.
(I apologize for the scared face on the photos, I was a bit cold)

Märkasin seda valgest tviidist Alice + Olivia minikleiti ühes internetipoes ja ausalt öeldes viksisin selle maha, küll väikeste muudatustega. Kaotasin ära püstkrae ja seelikuosa muutsin pisut a-lõikelisemaks (ilmselt mitte kõige parem otsus) ja pikemaks. Kangaks valisin tasapindse toimse sidusega kreemja villase,  mis oma kudumise tõttu on üldiselt väga tugev ja kandmisele vastupidav, ka keskmise lõngakvaliteedi korral ning hästi langev. Vooder on viskoosist nagu ikka.
(Vabandan oma ehmatanud näo pärast järgnevatel fotodel, mul oli pisut külm)

Emergency!

Ei pakuta elus just väga tihti võimalust kiirabitöötajatele uued tööriided välja töötada ning seetõttu otsustasime kursaõega sellest kinni haarata ja pea ees täiesti tundmatusse vette hüpata. Praktilise osa jaotasime kaheks, mina õmblesin naistele jopest ja pükstest koosneva komplekti, tema meestele. Kuna töö antud teemal ikka veel kestab, siis pole ma kindel kui palju sellest rääkida võin ning jään esialgu vaid mõne pildi juurde, tõestamaks et pole viimased pool aastat niisama istunud..

How often do you get the chance to design work wear for ambulance? So we took a chance with a classmate and made this our final school project. I made a jacket and pants for women and she made the same set for men. I’m not sure how much I can talk about it, because the work is still in progress so I’m just posting some pictures to show you that I haven’t just been sitting around and talk about the project more when it’s finished.

Kahjuks pidin tegema tooted suuruses 50C ning selles suuruses modelli mul pildistamiseks käepärast polnud, seega pole ka jope piltidel kõige paremini eksponeeritud.
Tööriiete konstruktsioon ja tehnoloogia on suuresti erinev sellest, millega koolis oleme kokkupuutunud, mistõttu veetsime kursaõega ühe kuu Kiviõlis töörõivaste tehnoloogiaga tutvudes.
Nüüd jälle kleitide ja seelikute juurde!

Sadly I had to make it a size 50C and now I didn’t have a model big enough so the jacket seems a bit baggy.
Work wear is something so different from all the skirts and jackets I’ve made so far, construction and sewing wise. I spent a month studying the technology of it in a big sewing company specializing in work wear.
Now back to skirts and dresses!

as I'm secretly dreaming of autumn.. ehk hall sall

Iga õhtu on vaikselt järjest pimedam, vihmagi on tihemini sadama hakanud ja iga sellise õhtuga pikeneb ka Päärule mõeldud sall, mis ehk mõne haiguse eemale hoiab. Õunadki on puu küljest lahti hakanud laskma, neist tegin koogi, mis toa nii sügiseselt lõhnama pani.
September on täiehooga käimas ja sellega ühes ka kool, mis tähendab, et postitusi siia teen ma üha vähem. See aga ei tähenda, et ma ei õmbleks. Otse vastupidi! Suur osa mu õhtutest ja nädalavahetustest õmblen ma ära. Nimelt aitan oma armsal sõbrannal kollektsiooni õmmelda, kes ise on paraku sunnitud seda kõike kaugjuhtima.

Every evening seems to be darker, it has even been raining more than appropriate for autumn. Every evening like this Päärus scarf tends to become longer and longer.. Maybe this will keep some of these sore throats away during the cold weather.
A brand new September has begun and so has a new school year, which means that the posts will be infrequent. This doesn’t mean that I will not be sewing, quite the opposite, most of my free time flies sewing by. I’m constructing and sewing a collection for my dear friend who is abroad and has to manage it from there.

A houndstooth check coat

      

Üks järjekordne kooli projekt, mis algas pimedal talvel lõigetest ja lõppes veel jahedal kevadel seljas.
Another school project that started in the darkest period of winter from patterns and ended up being worn in the cool spring.

From the inside:

breast pocket

placket

The coat also has two in-seam pockets.

Getting ready for the chills

Snoods.

Made one as white as snow. From 100% alpaka wool.

The other one black. From 80% alpaka wool, 20% silk.

For this snood I used a stitch from Vogue Knitting.

 

As I’m still waiting for the real snow, I found some pictures of last winter in the suburban district.

 

 

The view from our window.

 

Because I take most of my pictures with Zenit, I have to wait for half a year to see them. It could take less time but I just don’t take that much picures and a film usually holds 36 of them.

 

By the seaside with Hipi in Vääna-Jõesuu.